Sinine esmaspäev....Oh, hoopis neljapäev

Täna on esimene tõeliselt vihmane, sompus ja jahe ilm. See mõjutas ilmselt ka üldist meeleolu, mis oli üsna selline uimaselaadne. Võibolla oli see hoopiski eilsest päikesest, ei teagi. Igatahes olime täna õpetaja Minna käsutada ja õpetada. 

Saime kumbki tammepuidust tooli pihku ning töö eesmärgiks oli palistada, juba pärisnahkkattega polsterdatud, istmeosa servad. Materjalideks seesama nahk ning ilulaelad. Töö iseloom oli iseenesest lihtne ning peale õpetussõnade saamist, töödejärjekorra paikapanemist ja lisaküsimuste esitamist sai Minna pea terve päeva rahulikult omi asju toimetada.

Eesmärk oli peita naha kinnitamiseks kasutatud klambrid. Kokkuleppe oli, et palistav nahariba peab olema sama jäme kui on nael. Antud juhul nael 12,7 mm ja riba 13 mm. Ning kahe naela vahel peab olema ühe naela jagu tühja ruumi. Minna palus meil teha papist riba, millega on hea naelavahed peale märkida, et tööde protsessi kiirendada. 

Raskeks tegi töö puitmaterjal - tamm. Kartsime et kliendi poolt valitavad naelad on liialt pikad ning puit liialt kõva, mis võib tähendada, et naelu on erakordselt raske sisse lüüa. Saama pidid nad kõik kenasti ühele joonele, hästi serva, ja nahariba keskele. Harjutasime pisut lihtsalt haamri käsitemist kuuse peal ja alustasime terve päeva kestvat järjekindlat toksimist. Esmalt kinnitasime nurgad. Jälgima peab milline riba saab peale ja milline alla ning, et saaks ühte moodi. Samas tuleb ribad pisut pingule tõmmata. 

Päris mitu naela sai kõverasti sisse löödud ja omajagu mitu korda välja võetud, uuesti sisse löödud, nügitud aga Minna jäi rahule meie päevatööga ja ütles, et homme saame kahepeale veel ühe teha. Ehk saab kiiremin ja jälle uuele tööle. 

Näidised

Märgistame

hakkab tulema

Prüüliga auk juhtnööriks ette.

Täna oli ka see päev kui Taani tüdruk pidi võtma ette reisi tagasi oma kodumaale. Polnud teine õieti veel uksest väljaski kui mahajäänud tütarlapsed köögis arutasid, et saaks ometi juba elutoas istuda. Saabusime poesjäigult kui saksa piiga, ise ühe jalaga dussi all olles, kinni püüdis ja ütles, et Taani piiga toa võti on Taani piiga toas ja tuba ootab meid. Vaatasime siis üle oma jällegi uue elukoha toa lävel seda kubatuuri ning tundus, et olime otseühenduse läbi Jaapanisse sattunud. Genaalse ideena tundunud kontrolli käigus selgus, et meie toa ees oleva ruumi, kus on ka mittetöötav telekas, uks käib sama võtmega, mis meie tuba. Mõeldud tehtud. Panime oma padajanni siis maha, tõstsime diivani ringi, avasime selle ja olimegi end mugavalt sisse seadnud. Telekagi sain tänu pimedale õnnele tööle. Elame nagu kuninga kassid! Kahe toaga sviit! Hurraa!