Kas ongi kõik? Ongi kõik!

Viimane päev. Lõpuks! Kas tõesti juba? Ei oskagi arvata kas rõõmustada, et saab koju või kurvastada, et alles me ju tulime ja just jõudsime koduneda ja tööd paistis sisse pressivat uksest ja aknast. Aga ärgem hakakem siin veel analüüsima, kuidas me praktikaga rahul jäime jne. Täna oli siiski täis tööpäev.

Jätkasime samade töödega, mis eile pooleli jäid. Ingal jätkas oma kolepaneeliga ja mina jätkasin mootorratta istmega. Ja suht nii oligi, et mina Inga tegi oma asja ja mina toimetasin omas tempos. Mõned hetked leidsime, et koos lõunale minna ja lahkumiskooki serverida. 

Inga tegi täna selle paneeli valmis. Sai päris napakas. Aga samas tööprotsessid on samad, mis mõne uksepaaneeligi valmistamise juures. Eks eesmärk oligi, et väljanägemine oleks autolik aga natuke üle võlvi. Kangast keskosa sai kenasti tepitud nii, et igaruudu keskele jäi lillepott. Dermatiini ja kanga vahekohtadesse valge keeder. Sellise töö teeb keerukaks vast see, et mastaabid on niivõrd väiksed. ja nagu ikka on nurkade vormistamine paras peavalu. Kuidas ikka üleliigne kangas niimoodi klambritega kinnitada, et paneel jääks võimalikult õhuke. Ja veel sai Inga proovida kuidas on naha sisse löökraudadega teksti kirjutada ja seda neetidega paneelile kinnitada. Isegi ukselingi paigaldas ta nii et seda on võimalik liigutada. 


Kuu töötaja


Mina jätkasin oma mootorratta istmega ja tundus, et seda ma küll valmis ei saa aga õnneks tuli Virve päris lõpus valmis ning homme hommikul saame pildi päris valmis istmest ja õnnelikust omanikust. Niisiis protsess valmis tooteni nägi ette poroloonile laminaadi liimimist, dermatiini detailide kokkuõmblemist ja teppimist. Teppimine oli kõige põnevam, sest sai tööd teha kahe nõelaga masinat. Oi küll see oli lõbus pill. Nii vaikne ja sujuv ja koostööaldis. Ole ainult mees ja hoia materjali sirgelt ja igal juhul tulevad tepingud paralleelsed. Et õmblustele veekindlust lisada õmblesime õmbluste alla lisariba ja immutasime selle pärast teppimist veekindlust andva vedelikuga. Ja peale ta tõmmata tulligi. Kuna meie iste oli nüüd peale modelleerimsit üsna vormikas ja koosnes väga vähestest tükkidest siis tuli see peale venitada. Õnneks oli tegemist väga veniva materjaliga, millest siiski minu jõud ja nõu üle ei käinud ning lõppkokkuvõttes paigaldas katte Virve. Ja millise mängleva kergusega ta selle peale tõmbas. 
Veel viimne modelleerimine
Peale lamineerimist

Lisa isolatsioon ei tee paha




Veekindla vedelikuga immutamine

Selleks ajaks oli kell saanud juba neli ja pisut peale. Töökoha koristamiseni me absoluutselt ei jõudnud Seda teeme homme. Suuremad pisaravalamised, kaelalangemised ja hingestavad hüvastijätud jätame homme hommikuks. Lahkumine peab olema ikka alati meeldejääb. 

Tänasesse oli planeeritud õhtusöök õpetajatega. Tegelikult oli mimeid kordi räägitud, et võiks miskit koos õhtusel ajal ette võtta ja kuskile minna ja niisama oma eludest vestelda. Aga kõigil on nii kiire olnud ja aeg on lihtsalt sellise tempoga käest libisenud, et senini polnud seda lihtsalt juhtunud. Ja nüüd tuli see lihtsalt ära teha. 

Käisimegi Virve ja Minnaga õhtusööki söömas. Väga mõnus õhtu oli ja tore oli niisama vabas oleksu vestelda. Nad on sellised väga muheda, rõõmsa ja avatud olekuga inimesed, kellega hea igasugu teemadel rääkida ja paha ei tee ka see, et nad nii hästi inglise keelt valdavad. 

Restosse istudes oli selline Suure Ohke tunne, et ooeehh - läbi. Ooeehh  - kohe kohe saab pisut hinge tõmmata ja puhata. Nüüd veel pakkimist ja ehk ka pisut koristamiset ja homme asume jälle rändama soojema maa poole.
Valivad käsitöö osakonnale uut  logo

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mis seal ikka, hakkab pihta

Hirmus venitamine