Rattad, mardikad ja vaalabeebid

Sellel nädalal ei lähe päevad üldse nii nagu meie neid planeerime. Aravasime, et nokime terve päeva oma roolirataste kallal aga võtta näpust. Seda lõbu jagus meil kõigest lõunani. Mitte, et me oleks valmis saanud, ei, horisondid lihtsalt laienesid ja tõõpõld muutus mitmekülgsemaks. 

Aga alustame algusest. Esimese asjana tool kruvide vahel välja ja uue kallale. Selgus aga, et see tahab pisut rohkem tööd ning kuna meid ootavad ees teised asjad siis peale pisukest lihvimist võttis Minna asja üle.

Seega asusime mõlemad roolirataste taha. Inga oli eelmisel päeval asjad niikaugel, et täna võis hakata servi niidi ja nõelaga käsitsi kokku tõmbama. Selleks, et ma sama tööni jõuaks tuli läbida mitu etappi. Eila jäin pooleli seal maal, et materjal oli igalt poolt paika lõigatud ja täna tuli servad teppida. tehtud, tõmbasin naha rattale, selgus, et üks serv teppimata, nahk maha, teppima, nahk peale liimi vahele ja siis olingi seal maal, et hakkasin kokku tõmbama. Kodarad liimitakse kõige viimasena ning servad pööratakse antud juhul kahekorra, et jääks kena serv. Kokkuõmblemine nagu saapapaelte pealepanek toimub tagumisel küljel. Ja edasi.... minu töö siin katkes, sest lõuna tuli peale ning lõunat ja huvitavat Soome magustoitu nimega Auringopuuro, võeti meil jälle sabast kinni ning suruti mootoratta ise kätte. 

Inga seevastu jõudis oma tööl päris mitmed otsad ja servad kokku tõmmata. Ja kui muus osas asi poleks olnud hukule määratus, siis need õmblused, mis selle käe alt välja tulid olid väga ilusad, ühtlased ja parasjagu pingu. Väga uhke rool oleks tulnud.

Väga hea, ilus ja ühtlane

Väga halb, sihukest asja ei tohiks jääda, et nahk ots otsaga kokku ei ulatu
Kodara tagakülje õmblus
Auringopuuro - nagu mannavaht aga porgandi ja vaniljekastmega

Pildistamise käigus selgus, et too mootorratta iste näeb välja üsna mardika moodi. Idee oli siis sellelt mardikalt vana kest maha võtta ning uus teha. Aga klient tahtis ka istme kuju muuta - keskosast 2 cm madalamaks ja tagumiku tagant kõrgemaks. Arutasime Virvega asjad läbi, mida, kuidas, miks ja jättiski ta meid asjatama ning isekeskis arutama, et kuidas siis ikkagi täpselt. Arutlesime päris pikalt seda asja. Seejärel haarasime härjal sarvist, asusime saagima tollesama elektrilise poroloonilõikuriga, mis meilgi HKHKs. 

Kui Virve tagasi tuli olime miskit valmis saanud, kuid tema kogenud silm ütles kohe, et soovitud nõudmisi pole täidetud ning näitas meile kuidas sirge saega on võimalik igasugu kumerusi, lohkusid  ja vorme välja saagida. Seejärel helistasime istme omanikule ning soovisime, et ta tagumik tuleks proovima, kas sobib. Saime omanikult mõned näpunäited, millega homme tööd jätkata. Homme räägime sellest, missugune uus kate saab olema. 

Õhtul tegime esimese proovipakkimise, et näha mitu kohvrit tuleb homme juurde osta, et saaks kogu tavaar koju tassitud. Tulemused on hindamisel ja ümbervaatamisel.
Iste/mardikas

Modelleerimist ootav vaalebeebi

Prohv tööhoos


Tagumiku prooviistumine

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kas ongi kõik? Ongi kõik!

Mis seal ikka, hakkab pihta

Hirmus venitamine