Ootamatu ongelma

Täna suundusime kooli kaheksaks. piirasime kiirelt Minna sisse ja nõudsime välja kolmanda tooli. Jagasime sõbralikult tooli kaheks - mulle iste, Ingale seljatugi ja asusime kopsima. Ja kui väledad ja osavad me täna olilme. Juba enne lõunat oli kõik ribad lõigatud ja naelutatud ilma suuremate ongelmadete. Täitsa prohvid kohe. Ise jäime sellega kõige rohkem rahule. 

Enne ja pärast naelu

Materjalikulu arvestus ehk "kõrgem" matemaatika

Oline lausa nii tublid et jõudsime kahe tooli seljatoe kruviaugud puitmaterjalidega plommida. Ega see keeruline töö polnud. Demonteerisime tooli, otsisime vajaliku puitmaterjali ja noad ning treisime käeotsas tikud, pisut liimi ja torkasime auku. Peale lõunat monteerisime tooli kokku ja voila! - valmis. Toolid kaenla ja õige õpetaja kabineti kaunistama. 

Siis tekkis vähe pikem ajaviite paus, sest õpetajad olid kas koosolekutel või oli tekkinud tähelepanu vajavate õpilaste järjekord. Pausi käigus Asta nõudis aru, miks me eile kuntosaali ei jõudnud. Vabandasime end välja väikese väsimuse ja kolimisega. 

Valmis toolid, valmistööde nurgas

Kell pool kaks oli mul küllalt ning ma nõudsin Virvelt tööd. Nagu Kratt Novembri filmis:"Peremees, peremees, anna tööd". Ja tööd me saime. Sealmail tulevad varsti automaalrite õpilastel kutseõppevõistlused. Võistlejaid on 12, sest just niipalju kardinaid me peame valmista läbipaistvas kummisest plastmaterjalist, mis eraldab pintsakuis žüriid võistlejatest. Asja teeb keeruliseks see, et materjali laius on 137 cm ja kardina laius peaks tulema 216 cm. Seega saab õmmelda. Nähtamatut materjali, loodetavasti mitte nähtamatu niidiga. Lõikasime oma 12 tükki materjali valmis. Õigesse laiusesse timmivad ribad jätsime esmaspäeva õmmelda. Siis on kohe hommikul hea usinasti tegutsema hakata. 

Nähtamatu materjali

Projekt

No ja nüüd on õhus küsimus, et kus on siis too pealkirjas mainitud ootamatu ongelma. Päev ju kulges kenasti.  Vot see ootas meid kodus, ukse peal ja nägi välja selline:

Ilmselgelt oleme astunud kellegi (ilmselt saksa piigade) konnasilmale ja neid jäi tugevasti häirima asjaolu, et üks uks on nendega konsulteerimata lihtsalt kinni pandud. Olgu öeldud, et siis kolides  meie kolija Eeva ütles, et kui leiame oma uue toa liialt kitsa olevat, võime oma asju julgesti ka eestoas hoida. Otsustasime siis, et tegelikult ei pea see eestoa uks lukus ju olema. Väärisasjad saame ju väiksesse tuppa lukutaha jätta. Oma kohvreid me siiski ei liiguta. Need tõesti ei mahu meie tuppa ära. Ja see kui palju nad pesu pesevad on lihtsalt hirmutav. Saksa piigad pesid eile ühe masinatäie pesu ja täna kaks. Pesuresti tarisid ka meiega konsulteerimata oma tuppa. Oleme absoluutselt tagajalgadel ja kaalume kirjakeste levitamist. Dušši all käisid otseloomulikult ka, föönitamisest ja lõhnastamisest rääkimata. Ühikaelu missugune!! Ja tolmu imes  saksa piiga elotoa 16 ruutmeetri pealt reaalselt 15 minutit. Ma ei tea, mis puhtusstandardid need seal Saksamaal on aga mul on siiralt hea meel, et need ilmselt Europa Liidu direktiivid veel Eestisse pole jõudnud. Või on see nüüd see kuulus Saksa Ornung. Mhmm....