Väljasõit Turku ehk lõputuna tunduvad jalutuskäigud jätkuvad

Oleme otsustanud, et pikad pühad on liialt pikad selleks, et Hämeenlinna oma suuruses suudaks meile kõigiks neljaks päevaks meelelahutust pakkuda. Seega otsustasime teha kaugema väljasõidu ööbimisega ning näpp langes kaardil Turkule. Ja sealt end peale kahetunnist bussisõitu laupäeva ennelõunal leidsimegi ning asusime usinasti jalutama. Eelnevalt mingeid suuri plaane polnud tehtud, otsustasime lihtsalt vaadata kuhu jalad viivad ning mida linn meile ise pakub. Eelmise päeva pikk jalutuskäik Aulanko metsades oli siiski nõudnud omaosa ja kuidagi ei tahtnud päev edeneda. Otsustasime teha väikese puhkehetke broneeritud öömajas Tuure, mis asus keskuses, kõikidest vaatamisväärsustest lühikese jalutuskäigu kaugusel, otse bussijaama kõrval. See osutus õigeks teoks, sest magama me tõesti mõlemad jäime ja uni kosutas niivõrd, et jalutasime päeva teises pooles mööda linna ringi kuni üheksani välja, jõudes napilt toidupoodi, viimaseid vajalike oste sooritama. 

Päeva teises pooles suundusime esmalt vaatama ja külastama Turku linna üht peamist vaatamisväärsust Turun Tuomokirkkot, mis ehitatud 14 sajandil. Kirik oli just nii kena kui ühelt telliskivi katedraalilt kaugel põhjamaal võibki oodata, suur ja kõrgete võlvidega, kuid oma dekoori poolest üsna tagasihoidlik. Samas mõningad säilinud maalingujupid siin-seal pikkihoones ning külgkabelites lubasid oletada, et mingitel ajaperioodisel on kirik olnud lihtsalt kui ilusasti dekoreeritud mitmevärviliste maalingutega. 

Kiriku ees käisid mingit sorti juhtmete ja valgustite paigaldamine, mis õhtupoole mööda jalutades osutusid näitemängu ettevalmistuseks. Kuna on ikkagi paasapühad siis etendati kirikuesisel kõrgel trepil Jeesuse ülestõusmist ning sellega kaasnenud sündmusi ja seda, miks ikkagi mune värvitakse.   








Kummitama hakkava kõhutühjuse peletasime sel õhtul Tai restoranis Baan Thai, mis vaatamata klientide puudumisele kostitas meid hea toidu ja suurte portsudega ning pakkus suurepärast Tai õlut. Isusime seal päris pikalt ning puhkasime oma vatti saanud jagu ja nautisime restorani vaikset meeleolu. Nüüd, kus kõhud olid täis ja päike meid oma kohaloluga paitas, suundusime komipoest komme magustoiduks ostnutena, edasi Turku, linna kaheks lahutava Aura jõe teisele kaldala, sealseid tänavaid uudistama. Nagu siin Soomes tundub olevat on maastik väga künklik ja jõe vastaskaldal asuvad selliste küngaste kõrgeimates tippudes pargid. Võtsimegi suuna madalamale, kust avanes vaade õhtupäikeses kümblevale linnakeskusele, mille servas kõrgeimana torkas silma Toomkiriku punane torn. Õhtu oli erakordselt kenaks kujunenud ning täielik tuulevaikus ja päeva jooksul kogunenud joosus muutis olemis üsna sulniks. 

Ööbima jõudsime palju õnnelikemana, kui seda olime vahetul enne lõunauinakut ning lugesime oma päeva lõppkokkuvõttes kordaläinuks. 





Kui esimese hooga tundus linnapilt oma arhitektuurse keele poolest üsna igav, siis peale päevast ringijalutamist saab aru, et tegelikul on linnal rohkem pakkuda kui välja paistab. Tundub, et söögikohti ning kohvikuid eri maitsetele siin jagub. Ka ööelu tundub olevat elav, märkasime päris mitut ööklubi, ning laupäev õhtul öömaja poole suundudes tundus,e t ööelu hakkab vaikselt tuure sisse saama. Aktiivsele ööelule viitas ka nokastanud meesterahvaste valjuhäälsed  ja joviaalsed hüüatused otse meie akende all, keset sügavaid öötunde.

Muuseumid tunduvad kõik eranditult huvitavad, nii oma välimuse kui sisu poolest. Muusemid on eranditult vanemates hoonetest, mida on siin väga vähe. Kuigi elatud on siin ametlikult vähemalt 13 sajandist, siis keskaegset (ega ka hilisemat) vanalinna pole. Nimelt on kõik vanemad ühe- ja kahekordsed hooned enamuses lammutatud  50-60ndatel, et ehitada kõrgemaid hooneid ja teha ruumi aina suurenevale autovoorile. Nii massiivset vana asunduse hävitamist, pole minu simad varem näinud ning uskusin kuni viimse hetkeni, et siin saab ainult II Maailmasõja käsi mängu olla. Aga võta näpus - vabatahtlik lammutus. Eks nad nüüd seda muidugi kibedalt kahetsevad. 

Vaatamata igavikku kadunud vanalinnale on väga kena jalutasa mööda Aura jõe kallast Turku kindluse poole, mille me pühapäeva hommikul,  peale rikkaliku ja maitsvat hommikusööki oma ööbimiskohas, ette võtsime. Ilm oli päikeseline, kuid tuuline, aga vaatamata sellele oli jõe äär jalutajaid, niikohalike kui turiste, täis. Ja jalutada on jõe ääres kena. Siin on ohtralt pinke, millel istuda ja aega veeta, raamatut lugeda, pikniku pidada, jalga puhata. 



Meie tänase päeva sihtmärgiks oligi Turku kindlus, mis osutus palju uhkemaks ning suuremaks kui eemalt tundus. Oma olemuselt on natuke Kuressaare lossi moodi, sest tegemist on samuti bastioni tüüpi kaitserajatisega, kuid see loss on suurem, valgem ning valmistatud eranditult graniidist. Lunastanud pileti suundusime kolme-poole tunnisele avastusretkele keskajast neostiilideni välja. Loss on muuseum olnud vahelduva eduga alates 1881 aastast aga kannatas väga tõsiselt 1941 aastal vene vägede pommitamise läbi. Restaureerimistööd lõpetati 1987. Kõikide vanemate pindade korrastustööd on teostatud väga hea kvaliteediga ning tundlikult. Lust on vaadata hea kvaliteeti ja imekaunist tulemust. Vaatamata sellele, et tegu on kaitserajatisega, on tegemist hämmastavalt valgusküllase hoonega. Võrreldes eesõuega oli kitsas sisehoov tohutult kaunis ja nurgeline peegeldades valgust, luues huvitava valgusruumi. 








Tühi kõht tuletas meelde, et käes on lõunaaeg ning meie olime kindlalt otsustanud, täna teeme Sunnuntai Burksi päeva ja võtsime suuna keskuse kaubandustänava Burger Kingi poole, ostsime oma eined ja nautisime sööki tänaval, pingil istudes, inimesi vaadates. See tehtud võtsime enne bussile istumist ette osturetke kommipoodi, kuhjates kokku ohtralt magusamat kraami, mida kodustele kostituseks tuua.  

Kogu see tohutu ringi ratsutamine on meid totaalselt tühjaks imenud nii, et vaba esmaspäev on puhas õnnistus ning me oleme end korralikult välja puhanud, et uued töövõidud on käbedad tulema. 

Kuna pilte sai tehtud tohututes kogustes siis neile, kes huvituvad rohkemast, oleme kokku pannud eraldi albumi, mida võite vaadata siit.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tihe tööpõld

Vappupäivä ehk lustime taas vol n

Ei me mitte puhka