Ta edeneb siiski!

Telgiga asjad edenevad. Alustasime täna telgi katuse tipus oleva eraldiseisvast,  tükkidest koosnevast väiksemast detailist. Üritasime seda kokku panna ning pidasime seda esialgu lihtsaks tööks. Lihtsaimaks seni. Aga nagu ikka, oleks me pidanud taipama, et see, mis tundub lihtne, pole seda mitte. Peale pikka peamurdmist, konsultatsioone, lisa peamurdmist, proovitükke, makete ja lisakonsultatsioone mõtlesime lahenduse ise välja. Ja see oli imelihtne! Ma ei hakka siinkohal lugejat detailidega tüütama. Aga hakkama me saime. Uhkust täis. Ja untsu me seda tükki ei ajanudki. 
Makett number jumal-teab-mitmes ja ikka ei saa asja jooksma...

... ning siis järsku on kõik selge ja imelihtne!

Ning  voila  ja ongi valmis!
Ja proovitükis sai suurepärane peakate
Edasi tuli kokku panna meie kummagi poolt õmmeldud kahest suurest detailist tükk. Kuna nüüdseks on materjali väga palju, siis üks hoidis seda, sellal kui teine õmbles. Nüüd oligi juba kolm tükki koos ja siis tuli kogu see asi toruks õmmelda. Seegi sai tehtud nii, et täitsa kena sai. Tundus nagu aitaks valminud töömaht edukalt edasi liikuda. 

Ja seejärel tuli  teha ära toru üla- ja alaservad. Pikad, pikad sirged õmblused. Ei miskit hullu. Lihtsalt meetreid oli pea kaksteist.  Ülaservas, tulenevalt serva ära pööramise kitsikusest õmblesime ääre kaunistuseks paela. Kogu selle seeliku ringitõstmine ja õmblemine, ilma seda määrimata oli paras katsumus ja sahmerdamine. 



Siinkohale sai me nädal läbi ning nagu teisedki, läksime pühi pidama. Õpetaja Virvega sai pisut niisama maast ja ilmast rääkida, enne kui ta võttis ette 500 km teekonna oma päriskodusse. Õhtu lõpuks tundus päev olevat täitsa asjalik, kuigi telgi oleks võinud ikkagi täitsa valmis saada. 

Vaatamata saabuvatele pühadele, allahindlust me enestele ei teinud ning suundusime jõusaali. Peale trenni, pikem paus diivanil aga jalutuskäiku me täiesti ära ei jätnud. Võtsime suuna mets poel ning oh appi oh aeg - leidsime eest igikeltsa. Lausjää. Täitsa arktilise jää mõõtu.

Ja kuna on ikkagi töönädalalõpp siis  SAUN ja väike vino!
Ilusaid pühi!
Tunneli lõpust paistab nädalalõpp. Vaade kooli territooriumilt. 
Olümpimängud 1952 - ujumine

Ahvenistonjärvi - pea täisjääs. Siin need 1952 olümpiamängud olidki. Järvest paremale jääb hüppetorniga välibassein. 
Igikelts. See ei sula vit enne mai lõppu.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tihe tööpõld

Rattad, mardikad ja vaalabeebid

Hirmus venitamine