Olime plaaninud selle nädalavahetuse kulutada antikvariaate mööda konnates. Meil oli ees terve nimekiri poodidest, mida paanisime külastada. Aga õpetaja Virve pane meie pähe idanema idee, minna hoopiski Tamperesse. Nii tegimegi. Peale seda kui olime oma avamatu aknaga toas umbsete peadega ärganud, leidnud majapealt ainukese akna avamise lingi, selle ärandanud, avanud vajaliku avtäite hädavajalikule hapnikuallikale, sõime hommikust ja ostsime netis bussipileti ning suudusime bussile. Ainus mida polnud, ega tulnud oli buss. Peale pisut hämmeldunud ja närvilist tuhnimist netiavarustes selgus, et Onnibuss on nii peps ja vahel ei peatu bussijaamas vaid mingi suvalise posti juures. Nutt ja hala. Ostsime uues piletid, sest ega rikkal pisar silma tule.
Tamperesse jõudsime lõunaks. Bussijaamad asuvad, siin vist kõik enamast linnade keskel, sest just keskusesse me sattusime Kohe jalutuskäigu kaugusel oli kaubanduskeskus, mis aitas kustutada tekkinud nälja. Ilm oli vapustavalt soe ning Tamperesse tulek tundus ainuõige otsus. Võtsime oma lõuna ning istusime sooja päikesevanni Tamperet läbiva
Tammenkoski kanali ääres. Kohe sai selgeks, et Tampere on olnud tööstuslinn, sest kanali mõlemal kaldal oli rohkel 19 sajandil ehitatud punasest tellisest tööstushooneid. Ajalugu vaadates selgus, et Tampere oli 19 sajandi lõpuks kasvanud suurimaks tööstuslinnaks terves Soomes. Siin oli paberivabrik, puuvilla vabrik, siin on toodetud pikalt jalatseid ning Nokia elektroonikat. Siin on ülikool ja palju välisüliõpilas, palju juugendit, ilusat linnapilti, parke, jalakäijate silde üle kanali, kaunilt ja funktsionaalselt korrastatut tööstushooneid, uusi kaubanduskeskusi, mõned muusemid, Sörkänniemi lõbustuspark jne.
 |
| Ei teagi, mis vabrik see oli |
 |
| Tamperen Kauppanhalli - ehit 1901, arh Hjalmar Aberg |
 |
| Tampere Vanha Kirko - ehit 1825 |
 |
| Tammerkoski kanal, mille mõlemat kallast palistavad vabrikud |
 |
| Tampereen Tuomokirkko - ehit 1902-07, arh Lars Sonck |
Kuigi ilm oli soe puhus üsna arktilise moega tuul, sest Tampere on kahe suure järve vahel ning põhjapoolsema poolt puhus linna suunas üsna tugevad iilid. Nagu enamik Tamperelasi, tegelesime ka meie ohtralt istumise ja vedelemisega mõnes soojas, tuulevarjulises kohas, varustatuna karastusjookidega, näod keeratuna päikese suunas. Õhtuks olime saanud on põhjamaiselt kaamed näod üsna punakaks.
 |
| Turistid Inga ja Mirjam |
 |
| Istume ka |
Pühapäeva hommikul ärkasime pideva värske õhujuurdevoolu tõttu öötundidel palju värskemate peadega. Hommikusöögilauas sai saksa piigadega läbi arutatud hommikuste vannitoa protseduuride järjekorrad. Kui on ikka seitse naist majas ja nad kõik tahavad hommikul välja minna siis kahest vannitoast jääb väheks. Õnneks selgus, et ärkame kõik paarikaupa ning iga paar umbes tund eelmisest hiljem.
Tänaseks meelelahutuseks olime valinud antikvariaadid, mis on avatud pühapäeviti jaja Hämeen Linna kindlus. Antikvariaatidest oli täna lahti siiski ainult Suomen Kasarmin Aarteet. Tegime seal kiire tiiru ja lasime jalga, sest Soome hinnad on lihtsalt nii krõbedad, et ka lihtne silmanuumamine ajab silma märjaks.
Linnuse piletiga ühes lunastasime militaarmuuseumi pileti. Sealne arsenaal koosnes peamiselt umbes 10-20 km kaugusele tulistavate, eri ajastustest pärit kahuritest. Mõningal määral sai aimdust kogu Soome sõjanduse ajaloost, alates püssirohu jõudmisest Euroopasse.
Siinkohal meie jaks ja ind rauges ning võtsime kõige otsema suuna koju väsinud jalgu puhkama. Õhtusöögi eel tekkis kitsas köögis kerge rüselus. Samuti olid mõlemad vannitoad pidevalt hõivatud ning sealt kostis ohtrat veesolinat ja usinat föönitamist. No on alles elu.
Kommentaarid
Postita kommentaar