Hommik algas nagu iga teine - ärkasime pisut peale seitset, hommikusöök, Sturm der Liebe, jalutuskäik üle õue kooli. Eile me ei alustanud sirmidele materjali külge kleepimist. Täna me sellest just alustasime. Kleepisime kontaktliimiga spreipudelist valge vinüüli papi külge. see protsess edenes plaanipäraselt. Rahulikult, ettevaatlikult et kate saaks peale ühtlaselt, et ei jääks õhumulle ning servadest puudujääke. Liimi tuli lasta ühtlaselt, sest kui seda saab kohati palju ja kohati vähe jääb pind krobeline. Samuti tulev jälgida, et kleepitavatel pindadel poleks mingit irdpuru, sest ka need jäävad konarustena pealispinnas näha ja tunda. Ning muidugi igasugune mustus. Soovituslik on kasutada alusena valget paberit, sest ajalehe trükimust on hetkega valge pinna küljes. Õnneks oli see eemaldatav vinüülipuahstusvahendiga ning raskemini lahkuvatele paikadele näitasime tärpentinilappi ja mingit kangemat keemiat.
Palju suuremaks katsumuseks osutus kandi valmistamine. Eile aluskangast lahutatud vinüüliriba kokkukleepimine osutus üsna keerukaks ning keskendumist nõudvaks tööks. Tegelikult tuli esimene kant tehnoloogiliselt hästi välja kuid puudu jäi laiusest. Mis seal ikka. Uus katse. Teine sai parem. Inga leidis, et tema kant siiski pole päris see ja tegi kolmandagi. Seetõttu tema sinnamaale täna ei jõudnud, et oleks kandi sirmi külge liiminud. Lõppkokkuvõttes saab see sirm ütemata kena.
 |
| Liimime spreipurgist tuleva kontaktliimiga |
 |
| Peale kokkuliimimist on pinnad üsna räpakad ajalehe trükimustast |
 |
| Kantide valmistamine |
 |
| Liimitud kandiga sirm |
 |
| Ka lähedalt on täitsa kena |
 |
| Meie isiklik tööplats, isikliku sahtliblokiga |
 |
| Plymouthy valmis istmed ja uksepaneelid. |
 |
| Viimistlusruumi kapi sisu - siin on ikka igast manti. Peitsist atsetoonini |
 |
| Viimistlusruumi pesula |
 |
| Kuidas kustutada tuld |
Mis meiega aga päeval juhtus viis meid üsna rivist välja. Rutiinist pole siin haisugi. Nimelt see kolimine. Lõunalt tulles koperdaime kogemata meie elupaika suunduvate isikute otsa, kes viisid poistele uut voodipesu. Meid haarati kohe kaasa ja kui me arvasime, et läheme lihtsalt kohta üle vaatama ja näitama, et me oleme koristanud, siis nii puusse oma arvamistega pole me pikka aega pannud. Kuigi tundub, et enamasti on soomalstel aega küll ja tempo aeglane siis neil kahel oli küll lüpsik sarvis, sest me pidime oma asjad kaasa võtma ja KOHE välja kolima. Ähh.. Mina isiklikult olin üsna tõreda moega. Kohver oli küll eilsest koos aga terve rida asju oli veel pilla-palla laiali. Ma oleks selles täiesti ootamatus kiiruses, oma arvuti peaaegu maha unustanud.
Kuna meil polnud aimdustki, kuhu meid täpselt elama pannakse siis edasine oli ikka üsna raputav. Arvasime, et kolime kitsmatesse tingimustesse, kuid selliseks pead- jalad koos situatsiooniks me valmis polnud. Nimelt elame me korteris kus on kolm magamistuba, kaks vannituba, saun, köök, elutuba ja kena pikk koridor aga siin pinnal elas enne meid viis inimest - kaks Saksamaalt, kaks Hollandist ja üks Taanist. Meie elame nüüd elutoas. Ingaga koos. Ühes toas. Ja aknaid ei saa avada!!! Ja köök on otse õhukeste klaasuste taga. Iga valjem liigutus köögis oleks nagu meie toas. Inga magab diivanil, mina lahtikäivas voodis. Just nii kõrge on meie kukkumine olnud.
Õnneks lahkub Taani tüdruk tuleval neljapäeval ja siis kolime tema pisikesse nariga tuppa elama.
 |
| Vasakul rõngas elame, paremal käime praktikal |
 |
| Uus elukoht - mustlaslaager |
 |
| Vaenuköis |
 |
| Tippaleipä - Vappu toit |
Kommentaarid
Postita kommentaar