Enam ei jaksa! Apua!

Just selline tunne oli meil hommikul ärgates. Et parema meelega oleks oma tekikookonisse tagasi pugenud ja hea peatäie veel maganud. Oma osa mängis selleks kindlasti hiliste öötundideni telekast filmi "Arrival" vaatamine aga pigem tulenes selline täiesti allumatu väsimus siin veedetud aja tihedast füüsilisest graafikust - praktika, pikad jalutuskäigud, igapäevane jõusaal. Eriti otsas oli täna Inga, kes liikus väga vaikse graatiaga ringi ning ei teinud ühtegi üleliigset liigutust. Isegi kohv ei toonud teda sellest tardumusest välja. 

Lõunasöök - supp ja salat üheskoos ning magustoit.

Vaatamata sellisele tempo madalseisule jõudsime täna omajagu tehtud. Põhiaur läks bemmi istmele. Õmblesime kõik tükid omavahel kokku. Enne tegime veel korraliku märgiste kontrolli ning parandasime ilmnenud vead. Enamik detaile käib kokku lihtõmblusega, kuid külgedel on üks õmblus vaja läbi teppida. Selle ülesande sai täita Inga, kes saavutas väga hea tulemuse. 

Mina olen oma uut masinat täitsa hästi tundma õppinud ning tänane õmblemine sujus juba üsna kenasti ja kõik detailid said omavahel kenasti kokku. Proovisime kogu katet esimest korda peale, et näha, kuidas istub ning ega kuskil mingeid suuremaid apsakaid ei paista. Virve jäi väga rahule. Meie ka. Täitsa ilus on. Siis jäi veel külge panna traadide "torud". Nende traatide abil tõmmatakse kate õmbluste kohalt poroloonis olevatesse vahedesse ja kinnitatakse klambritega, et tekiks vormid ja liigendused. Inga valmistas torud, mina lasin külge. Sellega me päev lõppeski, sest no enam ei jaksanud. 

Milline kaunis pind

Hakkab looma. Näeb üsna loppis välja aga kui kord pingule tõmbame siis ...

Traadid ja torud ning kangas, millest tuleb uus toru

Viimaste detailide lisamine - kinnitustraadi toru.

Esimene "kleidiproov". Ärge laske end häirida, voltidest ja kortsudest, kui ära pingutame ja kinnitame saab oikein hyvä

Enne õpetaja majast lahkumist pidasime põhjaliku koosoleku tööde osas, mis puudutavad Plymouthi sirme.  Arutasime tööprotsessid läbi juhuks kui jääme omapead ning õpetajal on tööpäev läbi. Et oleks miskit teha. Tööde enesteni me siiski ei jõudnud. 

Hommikul võtsime sirmid esimese asjana surve alt ja selgus, et  niisutamine ning press olid teinud suurepärast tööd. Valmistasime lisaks ette kandi materjalid. Et tegemist on dermatiiniga, tulevad kandi servad ära pöörata, et jääks kena, aga siis saab materjal liialt paks. Selle probleemi lahendamiseks tuleb lihtsalt kangas dermatiini alaküljelt ettevaatlikult eemaldada ja saabki kena õhukese riba, mida on suurepärane kokku voltida nii, et mahud ei suurene. Homme saame sellest alustada. Bemmi istme katte paigaldamine on suurem töö ning nõuab õpetaja kohalolu. Seega selle töö jätkamine sõltub täielikult sellest, millal Virvel aega on.

Pressi alt tulnud sirm - sile nagu vaja

Dermatiini õhendamien

Lisaks saime Virvelt Instagrammi lingi kooli sadulsepa klassi õpilaste tööde kohta. See on olnud aktiivne vaid paar kuud kuid nähtavad fotod on täitsa kena. Arvestades seda, kui kaua neil on aega oma töid valmistada ja vormistada, ei saa tulemused ollagi muud kui head. 

Vaatamata kimbutavale väsimusel, käisime läbi jõusaalist, kus võtsime rahulikumalt kui muidu ning see tasus end ära, sest pärast trenni ja  mõneminutilist uinakut diivanil, tundsime end üsna uute inimestena. 

Siinkohal on vist passlik mainida, et homme hakkame kolima. Just, kolilma. Kuna meie avar korter on liialt ruumikas vaid kahele Viron Tyttole ning on võimeline mahutama vähemalt kuute inimest, siis antakse meile uus elukoht ja siia kolilvad kuus õpilast ja üks õpetaja - üllatus, üllatus - Kuressaare Ametikoolist. Nii, et kõik külalised, kes te plaanisite tulla nautima meie terassi, avarat köök-elutuba ja sauna  - te olete lootusetult hiljaks jäänud. 

Väsimusest ja kolimisest tulenevalt, me täna jalutama ei läinud, vaid keskendusime koristamisele, pakkimisele ja sauna tegime kah. Kui nüüd vaid ühe grillitud mustikakastmes lihatüki ka kuskilt kätte saaks, oleks elu suisa täiuslik. 

Miskit jagus sellest Sahara tolmust ka meile siia kaugele põhja