Jällegi seesama sara!

Ega suurt uut tööpõllult ette kanda pole. Ikka toosama telk. Mida aeg edasi seda rohkem meile hakkab tunduma, et kergete killast see töö pole. On küll teoorias lihtsad õmblused aga materjali, mida tuleb masina alt läbi lasta on meetrite viisi ning seetõttu on tal ka kaalu. Paras nikerdamine kogu selles kuhjas. Lisaks kõigele on materjal valge ning kui kogemata jala peale paned siis on kohe jälg peal, mis enam maha tulla ei taha.

Enne kui suured tükid saab kokku õmmelda on vaja õigesse kohta õmmelda kinnituskummid, et katus metallkonstruktsiooni küljes püsiks. Selleks mõõtsime välja lisatükikesed, et kinnitus saaks tugevam ning pingul kumm ei rebiks katusesse auku nagu seda oli vana katuse puhul juhtunud. Kõigepealt pöörasime ära tugevdava lisadetaili servad, seejärel õmblesime vormistatud detailikatusedetaili külge ning viimasena õmblesime, peale kauaoodatud varast lõunat,  läbi kahe kihi, külge kummipaela.

Teine pool päevast läkski osaliselt kummipaeltega jahmerdamise peale. Kuid õnneks jõudsime kumbki kokku lasta ka kaks suurt katusedetaili. Selle protseduuri juures oli kenasti näha kuidas kaks inimest võivad väga erinevalt tööd teha. Üks rullis materjali koguaeg kokku, teine suutis linnupesa edukalt õmblusmasina alt läbi lükata. Tulemusega ei jäänud kumbki päris rahule.

Õpetaja Virvega rääkides ning oma tagasilöökidest ette kandes saime teada, et seepärast nad selliseid töid sisse võtta ei armastagi. Tundub lihtne aga tegelikult pole materjal just lihtsamate killast ja suurus on üle elu.

Ja juba oligi kell neli ning nagu plaanitud sai ootas meid ees jõusaal, et  eile Asta poolt saadud näpunäited rakendust leiaks ja ärakasutamist saaks. Ja peale pisukest vedelemist ikka jalad selga ja linnapeale.
Tellimus telgi katuse valmistamiseks

Üks valmistab rullbiskviiti ...

... teine ehitab pesa. Seda katus jagub igale poole!

Lisadetail kummipaelaga. 

Kuhjades kõiksugu nööbitoorikuid

Kohalike juurdelõikusplaanid
Vana kena maja väga uhke viiluotsa karniisiga.
Moodsaid maju on siin ka.



Vedruvabrik - midagi Kultuuriakatla tüüpi. Vedrusid siin enam ei tehta ja traatigi pole vast enam, mida suvniiriks tuua.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tihe tööpõld

Rattad, mardikad ja vaalabeebid

Hirmus venitamine