Kuigi meiel tundus päev pikk ja lõpupoolne osa sellest üsna vaevaline, siis tegelikult kirjutada palju väga polegi. Ja erialast juttu pole siin grammigi. Nii, et keda meie vaba aeg ja kohalikud vaatamisväärsused ei huvita, tulgu tagasi teisipäeval, mil jälle koolis oleme. Teisipäeval seepärast nagu üldteada tõde on, on esmaspäev siinmail samuti punane.
Neli päeva vaba aega sisustamiseks on täitsa palju. Kuigi meil on homme pikem ja kaugem väljasõit ees, tundsime, et terve päev niisama diivanit kaunistada oleks samuti liiast. Vaatamata sellele, et Suur Reede nii püha päev, et muru ka ei kasva, olime otsustanud, et maksku, mis maksab, minna jalutlema. Ja mitte lihtsalt pisut linna väisata, vaid jõuda diagonaalis üle linna asuvasse Aulango metsa ning seal kõrgete küngaste otsas ja kõrgete kuuskede vahel pisut matkata. Ehk piknikugi pidada, leida ülesse kaunis paviljon, Aulango Näkötorni ja karukoobas.
Selleks, et kõikide nende asjadeni jõuda, tuli hulgalisti kõndida mööda Vanajajärvi kallast, mööda Hämeen Linnast, läbi sinilille väludest, mööduda väikestest paviljonidest, faasanitest, ületada raudteesild, samalajal põigeldes jooksjate, rattasõitjate, kepikõndijate ja koerajalutajate vahel, kelle kena päev oli samuti värskesse õhku meelitanud. Kuigi ilm pole siinsetele elanikele ilmselt tahistuseks välja tulemiseks. Täiesti hämmastav on vaadata kuidas siin armastatakse vabas õhus sporti teha. Ja esindatud on kõikide vanusegruppide inimesed, sealjuures muidugi eranditult soomlased.
Otsitud metsa piirile jõudes olime läbinud juba seitse kilomeetrit justkui lennates. Kuna aega meil oli oli tempo kohaliku harjumust arvestades aeglane ja naudisklev. Metsaski ekslesime omajagu aega ringi enne kui leidsime kõik soovitud sihtpunktid, kuid nähtud sai kõik. Pidasime oma pikniku ära, vaadeldes kajakate pulmapidu veel jäätunud järvejääl, samas imetledes läheduses kasvavate kuuskede totaalselt erinevaid vorme.
Ja ega muud üle ei jäänudki kui võtta suund mööda Vanajajärvi vastaskallast kodupoole tagasi. Kesklinna jõudes olime üsna läbi ning iga istumisvõimalus oli kulda väärt. Viimase puhkuse tegime murulapil peesitades, kotid toidupoe ostudest rasked ning siis viimane pingutus koju, diivanit kaunistama ja Interstellarit vaatama.
 |
| Lõputu maja |
 |
| Sinilille välu |
 |
| Hämeenlinna raudteesild, ehitatud 1920ndad. |
 |
| Ruusutemppeli, ehit 1800 alguses |
 |
| Aulanko Näkötorni, ehit 1907, arhitekt Waldemar Johannes Aspelin |
 |
| Turistid Inga ja Mirjam |
 |
| Inga karukoopas |
 |
| Petasites Japonicus |
 |
| Faasanid metsikus looduses . kukk ja kana |
 |
| Roomaja metsikus looduses |
Oo, isegi halo olete kiriku kohale võlunud
VastaKustuta