Kas ongi kõik? Ongi kõik!
Viimane päev. Lõpuks! Kas tõesti juba? Ei oskagi arvata kas rõõmustada, et saab koju või kurvastada, et alles me ju tulime ja just jõudsime koduneda ja tööd paistis sisse pressivat uksest ja aknast. Aga ärgem hakakem siin veel analüüsima, kuidas me praktikaga rahul jäime jne. Täna oli siiski täis tööpäev. Jätkasime samade töödega, mis eile pooleli jäid. Ingal jätkas oma kolepaneeliga ja mina jätkasin mootorratta istmega. Ja suht nii oligi, et mina Inga tegi oma asja ja mina toimetasin omas tempos. Mõned hetked leidsime, et koos lõunale minna ja lahkumiskooki serverida. Inga tegi täna selle paneeli valmis. Sai päris napakas. Aga samas tööprotsessid on samad, mis mõne uksepaaneeligi valmistamise juures. Eks eesmärk oligi, et väljanägemine oleks autolik aga natuke üle võlvi. Kangast keskosa sai kenasti tepitud nii, et igaruudu keskele jäi lillepott. Dermatiini ja kanga vahekohtadesse valge keeder. Sellise töö teeb keerukaks vast see, et mastaabid on niivõrd väiksed. ja nagu ikka